Friday, December 30, 2016

2016 aastal valmis üle 20 erineva Eesti sõitjate 1/43 mudeli

Aasta lõpus tehakse ikka kokkuvõtteid ning nii otsustasin ka mina kokkuvõtte teha teemal, et kui palju Eesti sõitjate erinevaid mudeleid sel aastal valmis.
Kokku jõudis minu mudeli kogusse sel aastal 17 1/43 mõõdus mudelit, mille tagumisel küljeklaasil ilutsesid Eesti lipud. Enamus neist mudelitest leidis ka tee sõitjate endi ning teiste mudelikogujate kollektsioonidesse.
17 mudelist vaid kaks valmisid tehase toodanguna. Ülejäänud 14 mudelit valmisid käsitööna Hispaanias ning üks Ukrainas.

Minu kogusse sel aastal lisandunud Eesti sõitjate 1/43 mudelid

Kõige rohkem ehk kuus mudeleid tehti tänavu Ott Tänaku autodest, alustades Wales Rally 2011 mudelist, kus Ott sõitis koos Kuldar Sikuga ning lõpetades Wales ralli 2016 auto mini koopiaga, mille Ott ja Raigo Mõlder lõpetasid suurepärasel teisel kohal. Kaks mudelit valmis Markko Märtini – Michael Parki ja Sander Pärna – James Morgani autodest. Kaks mudelit valmis veel ka Egon Kauri Mitsubishi Lancer Evo IX autodest, millest ühega võitis ta koos Annika Arnekiga Saaremaa ralli 2015 ning teisega koos Silver Simmiga Tartu Rally 2016.  Ühe mudeli üle said 2016 aastal rõõmustada Raul Jeets – Andrus Toom, Karl Kruuda – Martin Järveoja , Miko Niinemäe – Martin Valter,  Mait Maarend – Mihkel Kapp ja Heiki Ohu – Toomas Diener.
Tean, et veel valmisid Eestis ühe tubli mudelikoguja poolt ise tehtud Markko Märtini viis erinevat mudelit, seega teeb see uute Eesti sõitjate mudelite kogu arvuks 2016 aastal 22, mis on minu meelest Eesti autoralli ajaloo talletamise vaatest igati  vinge tulemus.
Kuna uuel aastal on ralliradadele tulemas uued WRC masinad ning suure tõenäosusega jõuavad esimesed tehase mudelid neist müügile aasta teises pooles, siis on 2017 aasta esimeses pooles aega tegeleda nö. kaua oodanud vanemate projektidega nii, et kindlasti on põnevaid mudeli uudiseid tulemas ka uuel aastal.

2016 aastal valminud Eesti sõitjate 1/43mudelid:

Mait Maarend – Mihkel Kapp Mini Cooper WRC Rally Sweden 2016 (käsitöö) 

Thursday, December 29, 2016

N-rühma debütant, kes tuli nägi ja võitis ehk Silver Simmi lugu

Detsembri alguses õnnestus mul intervjueerida 2016. aasta koduse autoralli hooaja parimat kaardilugejat, Silver Simmi. Mees, kes alles eelmisel aastal luges paaril rallil kaarti Egon Kauri isa Rainile, tõusis tänavu komeedina Eesti rallitaevasse ning lõpetas hooaja kahe meistritiitliga. Kuidas jõudis rallikrossi mehaaniku taustaga Silver üldse rallini ning kui palju tööd on ta selleks pidanud tegema, et nüüd nautida tänavusi esikoha karikaid, sellest järgnevas intervjuus juttu tegimegi.
Intervjuu viimase küsimuse esitasin Egon Kaurile, kellel palusin Silverit paari sõnaga iseloomustada.

Silver Simm visati tänavusel hooajal tundmatusse vette, millest mees kahe meistritiitliga välja "ujus"

 
Kuidas Sa autoralli juurde sattusid ja millised olid Sinu kokkupuuted autoralliga enne 2011.aasta Tallinna ralli debüüti?

Enne autoralli juurde jõudmist olin lähedalt seotud rallikrossiga. Nimelt olin päris mitmed hooajad mehaanikuna abiks heale sõbrale Tauri Jaansonile. Meil oli väike kolme liikmeline tiim, kus Tauri oli sõitja ning Tiit (Tauri isa) ja mina olime mehaanikud. Ehitasime koos ka kaks rallikrossi autot. Tõsisem huvi konkreetselt autoralli vastu tekkis siis, kui käisime 2005a. Egonile Saaremaa rallil kaasa elamas. Sealt edasi käisime paralleelselt rallikrossi võistlustega vaatamas ka enamusi Eesti autorallide etappe.  2009 sõitsime koos ka ühe rahvaralli Honda Civic Type R`ga ning samal aastal alustasime E10 klassi Opel Astra ehitamist, millega siis koos Tauriga 2011a. Tallinna rallil lõpuks stardis olime.

Kas Sinu jaoks sai kohe alguses selgeks, et just kaardilugeja koht on Sinu jaoks või käis peast läbi mõte ka ise piloodi kohta proovida?

Kuna Tauri oli ikkagi rallikrossi sõitja, siis oli väga loogiline, et tema hakkab sõitma ja mina kaarti lugema. Ma usun, et see küsimus on üks populaarsemaid, mida kaardilugejate käest küsitakse. Täna vastan selle nii, et kui kõrvalistmelt vaadata kuidas näiteks Egon rallit sõidab, siis pean ütlema, et temaga võrreldes ma nagu ei oskagi autoga sõita.

Kas kaardilugeja amet on Sul enda õpitud või oli  keegi, kes Sind koolitas, õpetas ja oli nö mentor?

Alguses sai kõik ikka täitsa ise õpitud. Esimesele rahvarallile läksime Tauriga nii, et ei olnud ülesõidu legendist ega aja kaardist ausalt öeldes midagi kuulnudki. Õnneks tuli see vahetult enne ralli starti tuttava korraldajaga jutuks ja ta kutsus meid taha ruumi ning näitas need asjad ära. Esimese ralli kohta asi seegi, et ülesõidul ära me ei eksinud ja ajatrahvi ka ei saanud! Kiiruslegendi lugemises tuli suurem arenguhüpe loomulikult nüüd viimasel hooajal, selle juures olid head õpetajad Egon ja Erik Lepikson.

Kas Sinu jaoks on kaardilugeja amet töö või hobi?

Minu jaoks on see kindlasti meeldiv hobi. Päris ei kujuta ette, et peaks profina sellel alal töötama.

Nagu juba eelpool sai mainitud, siis tegid oma rallidebüüdi 2011.aasta Tallinna rallil, kus võtsid koha sisse Tauri Jaansoni poolt juhitud E10 klassi Opel Astras. Kas mäletad veel, et kui palju esimesel võistlusel nö. hääl värises ja vigu sisse tuli enne, kui käigukasti rikke tõttu katkestasite?

Esimest rallit mäletan väga hästi. Oli tohutu närveerimine kõigega mis rallit puudutas. Kuna meie tiimis ei olnud ühtegi inimest, kes ise oleks varem kunagi mõne ralli sõitnud, siis tuli kõiki asju millest aru ei saanud, igal poolt teiste käest küsimas käia. Näiteks esimesele kiiruskatsele tuli sõita reede õhtusel tipptunnil Ülemiste keskuse juurest, Tallinna lauluväljakule, a kuna autos tripmeetrit ei olnud, siis oli juba see korralik väljakutse. Lauluväljakul vahetult enne starti läksin meie ees startiva auto kaardilugeja käest küsima, et kuidas see aja kaardi süsteem nüüd töötaski, et kuidas neid AKP aegu arvutakse. Kui lõpuks katse stardijoonel seisime, siis tuli isegi pingelangus, et lõpuks kohal ja õiges minutis. Tänaseks päevaks on kõik vastupidi, adrenaliin tekib just kiiruskatse stardis, muu on juba loomulik.

Osalesid koos Tauriga kolme aasta jooksul kokku kuuel kodusel rallil ning seejärel olid aasta üldse rallirajalt eemal.  Millest see paus oli tingitud?

Valmistasime küll uueks hooajaks autot juba ette, aga siis mingi aeg teatas Tauri, et ikkagi ei plaani enam sõita. Mulle tuli see küll veidi üllatusena, a kuna meil mõlemal olid just lapsed sündinud, siis oli see otsus arusaadav. Samas auto on veel alles, võib-olla sõidame veel kunagi midagi koos.

2015.aastal istusid Rain Kauri kõrvale ning osalesite koos BMW Compact autol kahel rallil, millest Tartu ralli lõpetasite EMV7 klassi neljandal kohal. Kuidas see koostöö alguse sai ja kes kellele ettepaneku koos sõitma hakata tegi?

Kuna Tauriga jäi minu jaoks veidi ootamatult projekt katki, siis sisimas lootsin küll, et keegi kutsuks mingi hetk uuesti kaarti lugema. Rain helistas mulle ja kutsus rahva rallile lugema. Ta vist juba aimas, et ma rahvarallile nii väga ei viitsi minna, a  mainis siis ka kohe otsa, et kui kõik klapib, siis sõidaks hooaja lõpus koos ka ühe sportralli. See oli motiveeriv ja kui ma toona oleks ei öelnud, siis tõenäoliselt ei oleks ma sattunud 2016 hooajal Egoni kõrvale.

Tänavu aasta mais tegid kaardilugeja karjääriredelil järgmise sammu ning istusid koos Egon Kauriga esimest korda neljaveolisse masinasse. Kas see koostöö hakkas juba natukene susisema 2015. aastal või sai see selgeks, et istute Egoniga ühte masinasse alles tänavu?

Selline suur samm sai tehtud jah. See kõik tuli väga tasapidi ja alles tänavuse suvise hooaja alguses. Algul kui Egon pakkumise tegi, siis ma kohe 100% nõus ei olnud. Põhjus oli lihtsalt selles, et ma ei uskunud, et seal kõrval hakkama saan. Meie esimesel ühisel stardil Saaremaa rallisprindil tuli kohe esikoht ära. Loomulikult ei olnud minu lugemine seal ideaalne, a ju siis Egon nägi et nö. materjali on ja tegi pakkumise koos ka Harju Rally sõita. Sealt tuli ka võit ja edasi seda teemat enam väga ei arutanud, sujuvalt lihtsalt valmistusime jälle järgmiseks ja järgmiseks ralliks.

Kui sai selgeks, et hakkate koos Eesti meistrivõistluste tiitlit püüdma, siis mis ajast alates hakkasite Egoniga trenni tegema ning kuidas need välja nägid?

Tiitli püüdmisest ei julgenud hooaja algul mina unistadagi ja tiitli peale sõitmisest me juttu ei teinud ka, kuigi ilmselt Egonil oli see seatud miinimum eesmärgiks. Trenni käisime tegemas tänavasõidu autoga metsavahel. Treenisime alguses kindlasti ainult mind. Õnneks on Egon ka väga hea koolitaja, kõik tuli mulle õigel ajal nö „step by step“ ning kui talle tundus, et mingid asjad on mulle selged, siis keeras jälle vinti juurde. Näiteks alguses oli küllaltki raske rajaga tutvumisel teisel või siis kolmandal läbimisel (vastavalt mitu korda tutvuda võis) legendis parandusi teha. Seda sai päris palju harjutatud ja lõpuks hakkas ikka välja ka tulema nii, et 80km/h parandad eelmist kahte kurvi ja samal ajal loed juba järgmisi. See on väga oluline et sõitja saaks viimasel läbimisel katse hooga läbi sõita ja vajalikud täpsustused legendis teha nii, et ei peaks kaardilugeja pärast mingis olulises kohas hoogu maha võtma või lausa seisma jääma. Kiiruslegendi lugemist treenisime testidel. Kui Egonil lõik juba peas oli, siis ta hakkas minu lugemist korrigeerima, et kus tahaks veidi varem infot, kus hiljem jne… Pärast testi vaatasime ja analüüsisime koos ka sisevideod üle, sealt õppis palju. Kuid parim trenn on loomulikult võistlus ise.

Millise legendi järgi Egon sõidab?

Egon kasutab sellist legendi, kus kirjeldab kurvi raadiuseid. Mulle selline süsteem sobib ja tundub loogiline, kuigi alguses tundus tema legendis liiga palju infot ja seda oli raske ette lugeda. Ühel testipäeval juhtus nii, et meie tiimi teise auto kaardilugeja Uku Heldna ei saanud testil osaleda, siis pidin mina lugema legendi mõlemas autos ehk nii Priit Koigile kui ka Egonile. Minule tegi raskeks olukorra see, et Priit kasutab täpselt vastupidist legendi, kus 1 on kiire kurv ja 6 aeglane, Egonil jällegi 6 on kiire kurv ja 1 on mahapööre.

Sinu autoralli meistrivõistluste debüüt lõppes ideaalselt ning võitsite Egoniga kohe esimese stardi. Kui palju Sa ise uskusid sellesse enne starti ning kui nüüd tagantjärgi meenutad, siis mis emotsioonid sind Harju ralli finišis valdasid?

Enne starti võitu väga ei lootnud, eelmisel hooajal oli ju Egonil Raineri ja Rolandiga korralik pusimine ja nüüd kus Egonil uus ja väheste kogemustega kaardilugeja, siis miks peaks kiireim olema? Ralli võitmise mõtted tulid mulle pähe SS10 Matsimäe katse lõpus, kus peale finisit küsisin Egonilt „mis see nüüd oli“? Võitsime katse Aus/Koskineni ees  11 sekundiga. Kui hooajale tagasi vaadata, siis oli see kindlasti üks hullemaid andmisi! Pärast seda katset oli ka tankimisala, peale mida auto millegi pärast enam ei käivitunud. Adrenaliin oli nii üleval ja võidusoov nii suur, et lükkasin auto üksi käima. Eelviimasel katsel lõhkusime ka parempoolse esimese amordi, seega pidime viimase Väo karjääris sõidetud publikukatse väga rahulikult võtma. Edu Aus/Koskineni ees oli 19,1 sekundit ja pool sellest andsimegi selle viimase katsega ära. Pärast kõike seda ikkagi ralli võita oli eriti hea tunne.

Teie hooaeg Egoniga kujunes peaaegu, et ideaalseks, kui välja jätta Rally Estonia ja Saaremaa ralli katkestamised. Kui nüüd peaksid ise oma 4WD debüüthooaja kokku võtma, siis mis meeldis ja mis jäi veidi kripeldama?

Loomulikult meeldis terve see hooaeg, sest võrreldes E-rühmaga oli see ikka väga erinev. Auto valmistavad ette mehaanikud ja enne igat võistlust korralik testipäev. Egon on rallis väga kogenud ja proffesionaalne ning see kandub üle kogu Kaur Motorsport teami! Kripeldama jäidki kindlasti need kaks rallit, Rally Estonia ja Saarema. Rally Estoniaks valmistusime eriti põhjalikult, startisime ju Priority sõitjate hulgas ja sinna ei olnud mõtet niisama proovima minna. Mina olin aga ennast vist nii üle ette valmistanud, et pärast reccet jäin haigeks. Neljapäeva hommikul ärgates oli mul 38,3 palavik. Terve ralli olingi haige ja see oli väga suur pettumus mulle, kuna nautida seda kõike oli väga raske.  Juba õhtul hotellis video pealt legendi kontrollides oli aru saada, et minu lugemine ei ole see mis peaks, kuid vaatamata sellel tegi Egon väga head sõitu ja püsisime Top 3 konkurentsis, kuni tehnika lõpuks järgi andis. Saaremaa rallil tekkis esimese võistluspäeva õhtul Park Fermesse sisenemisel aegadega veidi segadust ja selle eest saime korraliku ajatrahvi. Õnneks meistritiitel oli enne seda rallit juba kindlustatud ja seda me sellega ohtu ei seadnud. Küll aga häiris see mind nii palju, et laupäeva hommikused katsed ei tulnud nii välja nagu peaks. Peale lõunast hoolduspausi suutsin ennast kuidagi kokku võtta ja siis saime jälle suruma hakata. Kaheksandal kiiruskatsel kohe üsna alguses sõitsime aga teelt välja vastu puud. Sellega nägin ära kui vähe on nii suure kiiruse juures vaja, et teelt väljasõit toimuks. Hea, et ma seda kohe hooaja alguses ei näinud.

Kodusel Euroopa meistrivõistluste etapil pidite mootori rikke tõttu absoluutarvestuse kolmandalt kohalt katkestama. Kui hooaja senised teed olid pigem olnud lauged, siis Lõuna-Eestis saite kindlasti ka korralikult rattad maast lahti. Räägi veidi sellest kogemusest, et kui palju Sa üldse jõuad autos olles mõelda ise sellele või ette valmistada, kui oled just äsja lugenud, et kohe tulemas hüpe vms?

Alguses mulle Lõuna-Eesti teed ei meeldinud, tundus liiga keeruline ja hüpped Evo`ga ei olnud ka just meeldivad, maandub minu arust nagu suur kivi. Eriti ei meeldinud mulle see, kui maandumise ajal legendi loen, siis on selline tunne nagu hing jääks kinni. Ega välja vaatamiseks väga aega ei ole, kui tundsin, et rattad maast lahti läksid, siis jäin vait ja lugesin alles pärast maandumist edasi. See on küll väga väike aeg, a pärast seda kui Egon näitas mulle sisevideot, kus Erik luges terve õhulennu ja maandumise, siis katsusin ise ka sellega paremini hakkama saada. Nüüd võin kindlasti öelda, et parimad teed rallisõiduks on Lõuna-Eestis.

Tänavusel Poola MM-rallil oli väga hästi näha, kui palju WRC sõitjad kokku hoiavad ja üksteist tunnustavad. Kuidas on selle tunnustuse, sõpruse ja muuga koduses sarjas? Kuidas Sind nö. vanad kalad, kui uustulnukat vastu võtsid?

Mulle tundub, et kõik on omavahel sõbrad, a samas ka konkurendid. Rallisõitjate seltskond on väga lahe ja mind võeti sinna väga hästi vastu! Näiteks peale Saaremaal saadud ajatrahvi tulid enamus konkurentidest kaardilugejad õlale patsutama.

Magusaim võit ja kibedaim kaotus?

Magusaim võit oli kindlasti Tartu rallil, kus tulime ralli võitjateks ja kindlustasime meistritiitlid kahes klassis. Omaette hea tunne oli ka see, kui Lõuna-Eesti rallil olime üllatuslikult neljal katsel kiiremad Markko Märtinist ja seda veel siis, kui ta sõitis enda legendaarse Focus WRC 03`ga. Valusaim kaotus oli Saaremaa rallil, kus tegime Egoniga mõlemad enda selle hooaja suurimad vead.

Lemmikralli, kus oled osalenud ?

Praeguse järgi on lemmik Tartu ralli, üli hea korraldus ja väga lahedad Lõuna-Eesti teed. Varem oli lemmikuks Saaremaa ralli.

Lemmikmasin, millega oled võistelnud /tahaksid võistelda?

Seniseks lemmikuks  on loomulikult Mitshubishi Lancer Evo IX, a ära tahaks proovida Ford Fiesta R5 auto.

Kui saaks piirideta unistada ja valida ühe sõitja läbi terve ralliajaloo, kelle kõrval osaleda ühel MM-rallil, siis kes oleks see sõitja, milline oleks masin ja millisel rallil ning miks just nemad?

Kui täitsa huupi unistaks, siis võistleks Egoniga uue 2017a. Ford Fiesta WRC`ga Soome rallil. See oleks minu jaoks ideaalne komplekt.

Kuna ma ise olen suur ralli mudelite fänn, siis pean ka Sinult küsima, et millised on Sinu kokkupuuted mudelitega olnud?

Minu viimased kokkupuuted mudelitega jäid lapsepõlve, a meile meistritiitli toonud autost võiks küll mudel küll olla, sest kahjuks pärast Saaremaa rallit autot ennast  enam ju ei ole. Õnneks ma tea, et Sa aitasid meil Egoniga selle mälestuse mudeli kujul realiseerida nii, et tänud Sulle selle eest.

Kaur - Simmile meistritiitlid toonud Mitsubishi Lancer Evo IX valmis aasta lõpuks 1/43 mõõdus Tartu Rally mudel


Küsisin suvises ka auto24 Rally Estonia eelses intervjuus Egonilt ning küsin nüüd ka Sinult, et kui palju oled kuulnud või käinud lugemas minu poolt kirjutatavad Rallihullu sõidupäeviku blogi ning kas Sinu arvates on selline blogi vajalik?

Väga kiiduväärt ettevõtmine, see on ilmselt ainuke blogi mida ma loen. Eriti hea on MM-rallide kokkuvõtteid lugeda siis, kui ralli toimub väga teises ajavööndis ja lives jälgida ei saa.

Egon palun kirjelda paari lausega Silverit, kui sõpra ja kaardilugejat

Silver sai tundmatusse vette visatud ja võib öelda, et kaardilugejana on ta väga kiire õppija. Ning kui ta omale kohustused võtab, olgu kaardilugeja või sõbrana, siis võib alati kindel olla, et kõik saab tehtud.

Silver Simmi CV

Nimi: Silver Simm
Sünnikuupäev:  23.01.1987

Piloodid, kellega osalenud autoralli EMV-l: Tauri Jaanson, Rain Kaur ja Egon Kaur

2011 debüüt Tallinna ralli koos Tauri Jaansoniga E10 klassis (Opel Astra)
2012 hooaja parim resultaat Tallinna rallil E10 klassi 5.koht
2013 hooaja ainus start Saaremaa rallil
2015 hooajal kaks starti koos Rain Kauriga. Parim resultaat Tartu Rally EMV7 klassi 4.koht (BMW Compact)
2016 Eesti meister absoluutarvestuses ja klassis N4. Koos Egon Kauriga võeti lisaks meistritiitlitele võidud ka kolmel rallil – Harju, Lääne-Eesti ja Tartu (Mitsubishi Lancer Evo IX)


Foto: Raivo Remmelgas, Erakogu

Thursday, December 22, 2016

Eesti meistrivõistlustelt ralli maailma tippu ehk Raigo Mõlderi lugu

Eestis on lisaks talle vaid kolm mees, kellel on ette näidata MM-rallide absoluutarvestuse poodiumikohad: Markko Märtin, Ott Tänak ja Kuldar Sikk.
Samal ajal, kui autoralli MM-sarjas käib uue hooaja ettevalmistus ning meeskonnad tutvustavad järjest oma uusi autosid ning sõitjaid, on Raigo Mõlder oma hubases kodus ning valmis tagasi vaatama oma väga edukale ning kindlasti mitte veel lõppenud kaardilugeja karjäärile. Kuidas sai ühest Saaremaa poisist mees, kes murdis end autoralli maailma tippu ning mida toob tulevik, sellest ma Raigoga vestlesingi.

Kolme MM-ralli poodiumikohta pole Eestis ette näidata ühelgi teisel kaardilugejal peale Raigo Mõlderi


Kuidas jõudsid üldse autorallini?

Päris alguse sai see kõik minu jaoks aastal 2003. Tartu rahvarallil, kus sõitsime oma tolleaegse ülemuse Ivo Uustulndiga. Peale hooaega rahvarallis hakkasime koos Kaljo Sadamaga ehitama GAZ 51 ralliautot. Peale lugematuid magamata öid õnnestus meil sellega sõita Saaremaa ralli reedene võistluspäev ning siis laupäeva tehnilistel põhjustel Kaugatoma katsel katkestada. Järgmisel aastal proovisime uuesti, kuid ka sel korral jäi sõit tehnilistel põhjustel pooleli. A enne nö enda esimesi sõidukogemusi sai keskkooli ajal rajaääres rallidel käidud sõpradega, kes minust 7-8 aastat vanemad ja kes olid tulised rallifännid. 

2007 aastal istusid koos Otiga N2 klassi Renault Cliosse.  Kuidas see koostöö üldse alguse sai?

Meie koostöö sai alguse Saaremaa ralli 2006 afterpartyl. Kuna ma tundsin Otti juba varasemalt ning me mõlemad olime ka sellele peol, siis peo käigus kuidagi tekkis see otsus, et ma võiksin olla tema uus kaardilugeja, sest tema kaardilugeja Tõnu Kurvet otsustas oma rallisõitja karjääri lõpetada. 

Kui nüüd veel tagantjärgi sellele hooajale vaatad, siis ei saaks öelda, et polnud edukas ühine debüüt hooaeg? Võtsite kohe debüüdil oma klassis poodiumikoha (Põlva talv) ja ka kahel rallil klassivõidu (Tallinn, Otepää).

Clioga saime kirja päris ok tulemused ning võrdlesime end pidevalt samal aastal ka autoralli MM-võistlustel JWRC klassis osalenud Aigar Pärsiga. Temaga käis meil oma klassi võidu nimel pidev esikoha heitlus. Kokkuvõttes oli see Clioga sõidetud aasta väga lahe ning kui Ott oli enne juba silma jäänud, siis selle aastaga tõestas ta veel eriti, et on kõva sõidumees.

Järgnevad kaks aastat istusite koos 4WD Subarus, millega võitsite kokku 4 rallit ja tulite mõlemal aastal ka N-rühma meistriteks. Kui suur see üleminek 2WD autost 4WD autosse toona nii noortele meestele tundus ja mis oli alguses kõige raskem?

Kaardilugejana tundus mulle isiklikult, et kaheveoliselt neljaveolisele üleminek oli kuidagi lihtsam. 4WD auto käitub kuidagi loomulikumalt ning on rahulikum ja sujuvam juhtida ning tal on jõudu minna. 2WD autoga peavad koguaeg pöörded üleval olema ja hoog on nö. kallis ning seda maha pidurdada ei raatsi ja juht peab oluliselt rohkem tööd tegema. See Subaru N14, millega me sõitsime oli väga lahe auto ja mulle meeldis sellega sõita.

Mõni tore hetk nendest kahest hooajast mida ka täna lõbus meenutada?

Eks sellest ajast on kõige lahedam hetk meeles see, kui me Otiga esimese absoluudi võidu saime Paide rallil 2008, sest tol ajal oli väga suur asi Eesti meistrivõistluste rallil absoluudis võit võtta. Kindlasti ei saa mainimata jätta meie arengusse ka MM-Motorsport panust, kus veetsime väga lahedad aastad.

2009 aastal said kirja ka oma esimesed välisvõitlused, kui osalesid koos Georg Grossiga Talsi ja Soome MM-rallil. Kui palju erinesid need kogemused seni kodustel meistrivõistlustel kogetust?

Kui Sa pole kunagi enne välisvõistlustel osalenud, siis isegi Läti oli täiesti uus kogemus. Mäletan veel seda ,et enne Talsi rallit kukkusin võrkpalli võistlusel endal jala kipsi (hüppeliiges) ning paar päeva enne rallile minekut tegime Kehalas Georgiga trenni, kus veel istusin kipsis jalaga autos, kuid päev enne rallit võtsin ise kipsi ära. Kuna aga jalg polnud veel päris ära paranenud, siis nii mõnigi kord ralli ajal autost välja astudes vajusin auto kõrvale põlvili. Seejärel ootas ees Soome, mis kui nüüd tagantjärgi mõelda polnud ju üldse paha MM-debüüt, sest enne SS18 väljasõitu hoidsime N-rühma Subarul absoluutarvestuse 20. ja N4 klassi 5. kohta. Kui nüüd tegelikkuses mõelda, et mis tasemel ma tol ajal olin, siis ma isegi imestan, et ma selle ära tegin, a tegin. Mul ju polnud mitte mingisugust ettekujutust, et mismoodi peaks MM-ralliks valmistuma jne.. Kui ma võrdlen seda aega ja taset, kus ma täna olen, siis see on nagu öö ja päev. Lisaks veel ei osanud sel ajal välisvõistlust nautida nagu seda hiljem olen teinud, sest siis oli paras närvi pinge, et kas kõik saab ikka õigesti tehtud jne..
Kui ma täna läheks ajas tagasi, et midagi teisiti teha, siis ma kindlasti küsiks rohkem nõu nende käest, kes seal enne on käinud ja teeks rohkem eeltööd, kui ma tol ajal tegin. Kui oled osalenud Eesti rallidel, kus saad Roadbooki kätte eelmine õhtu ja järgmine päev on recce, siis MM-rallidel on Sul võimalik ralliks põhjalikult valmistuma hakata juba kaks nädalat enne võistlust. Sellest aga mul polnud toona aimugi, et selline võimalus on ka olemas. Eks ma nö. maapoiss suures linnas olin ikka oma MM-debüüdil.

2010 aastat alustasid Oliver Ojaperve poolt juhitud Renault Clio kõrvalistmel, kuid aasta teises pooles vahetasid selle koha välja Ford Focus WRC vastu, millega Georg Grossiga ka kaks ralli võitu võtsite ( Kurzeme ja Mulgi). Kas mäletad, et mis kanaleid pidi see auto üldse Eestisse jõudis ning kui Georg Sulle selle pakkumise tegi, kaua Sa siis mõtlesid enne kui ja ütlesid?

See Ford Focus RS WRC jõudis Eestisse Markko Märtini kaudu. Ott hakkas 2010. sõitma koos Kuldar Sikuga Pirelli Star Driver meeskonnas PWRC sarja ning mul endal tekkis korra hetk, kus mul polnud üldse võistluseid. Mingi hetk pakkus Ott välja, et kuule hakka Georgiga WRC-ga sõitma ning kuigi ma vähe kahtlesin endas, siis see kõik tundus väga põnev ja uus ning nii ma selle pakkumise vastu võtsingi. Kui ma nüüd tagasi vaatan sellele, siis see oli üks lahedamaid hetki, sest sõita Eesti meistrivõistlustel WRC autoga ning veel 03 Focusega, see oli väga lahe kogemus. See oli kindlasti ühe osa mu unistuse täitumine, sõita WRC autoga.

Järgmisel hooajal osalesite samal autol Eesti ja Läti meistrivõistlustel. Lõunanaabrite juures võitsite viiest etapist neli ning tulite Läti meistriks. Kui nüüd ise mõtled sellele hooajale tagasi, siis paberil tundub, et see tiitel tuli lihtsalt, kuid kui palju tööd selle taga tegelikult oli?

Eestis jah meil see hooaeg vedas tehnika alt, kuid Lätis kestis ning tuli ka korralik tulemus. Rallis ei tule kindlasti midagi lihtsalt. Eks Georgiga on see, et inimene tahab nautida ja rõõmu tunda selles mida ta teeb. Selles olen ma täitsa kindel, et kui Georg poleks oma rallisõitja karjääri pooleli jätnud ja otsustanud näiteks edasi sõita R5 autoga, siis ta oleks Eestis olnud kindlasti üks tippsõitjatest. Eks sel ajal me jah vaatasime mingi hetk, kui palju me kilomeetri peale N-rühma autosid edestame, kuid ega me läinud kunagi sõitma suhtumisega, et lähme paneme nüüd nendele N-rühma meestele ära. Loomulikult oli meil kahju, et ei olnud samaväärse autoga kedagi konkurentsi pakkumas, kuid ega me ju poleks pidanud sellepärast hea autoga sõitmata jätma. Meil oli lihtsalt olemas võimalus sõita WRC autoga ning me kasutasime seda võimalust. Arvestades veel seda, et Georg ei teinud seda sporti igapäevaselt, siis ta oli ikka väga hea sõitja.

2012 aastal osalesite vaid kolmel rallil, kuid Teie hooaeg saabus aastal 2013, kus Teile polnud vastast mitte ühelgi rallil, kus startisite. Võitsite kõik kuus rallit, kus startisite ning lisaks meistritiitlile kuulus Teile ka auto24 Rally Estonia võit. Kui palju üldse Eesti võidusõitjale tähendab sellise võistluse võidu koju jätmine? Kas sõitjatele endile on see ralli sama nauditav (kõik need hüpped, kiired ja tehnilised lõigud), kui pealtvaatajatele?

Olime Rally Estonial head sõitu tegemas ka juba aasta varem, kuid siis jäi veel natukene puudu. Eesti autorallis on kaks pühagraali, millest üks on Saaremaa ralli, mis sõitjatele väga oluline ja teine Rally Estonia, mida küll kahjuks järgmine aasta ei toimu. See, mis taseme ja mastaabid Rally Estonia oli selleks ajaks saavutanud ning kuhu ta veel hiljem välja jõudis, siis see oli kindlasti meie jaoks tähtsaim Eesti ralli võit. Rally Estonia katsed on kindlasti ühed parimad Eestis. Ok, tänaseks päevaks on osad katsed tänu eurokraavidele läinud liiga laiaks ja kiireks, kuid nauditavad ja voolavad on nad ikka. See on kindlasti ralli mida saab nautida 100%.

2014.aastal astusid enda jaoks totaalselt uude keskkonda ning Sinust sai MM-sarjas osalev kaardilugeja, kus kohe esimeseks tuleprooviks tuli istuda Ott Tänaku kõrvale Ford Fiesta  WRC autosse hooaja ühel kiiremal rallil, Rootsis. Palju Te üldse testida enne rallit saite ja kas Sa mäletad, mis olid Su mõtted esimese katse stardis? Mis hinde Sa ise endale selle suurepärase 5.koha eest annaks?

Kui nüüd tagasi vaadata, et see oli minu esimene ralli WRC autoga tipptasemel, siis annan endale viiepallisüsteemis hindeks nelja. Samas, kui täna kriitiliselt sellele ajale tagasi vaadata, siis ehk annaks kahe, kuid tolle hetke ja kogemuste kohta ma usun on neli päris õiglane hinne. Kui Rootsis on ilusad lumised tingimused, siis on see kindlasti mu lemmik MM-ralli. Enne rallit saime Oti selle sama musta Subaruga, millega ta sõitis 2013. aastal Eesti meistrivõistlustel testida Rakvere ümbruses ning siis enne rallit saime 40-50 km testida ka WRC autot. Ütleme nii, et kui küsida, et kas esimese katse stardis oli kerge värin ka, siis seal ainult värin oligi.

Hooaeg jätkus WRC2 klassis, kus osalesite Drive DMACK meeskonna Ford Fiesta R5 autol. Hooaja jooksul võitsite ühe WRC2 arvestuse ralli (Poola) ning aasta lõpetasite Walesis taas WRC-l. Kui raske see hooaeg selles mõttes oli, et pidite vahepeal istuma WRC autosse ja siis tagasi R5 autosse? Mis oli Su enda arvates hooaja kõige parem hetk ja kuidas üldse hindad esimest hooaega MM-sarjas?

Sel hooajal jah saime sõita nii WRC, kui R5 autoga. Eks autode kiiruse vahe on küll, kuid sõitja ja kaardilugeja osas see töö nii suurelt ei erine, kui tunduda võiks. Ainus erinevus, mille ise R5 ja WRC sõitmise vahel välja tooks on see, et R5-ga sa ei saa tihti sõita katset läbi selle hooga, mis sa tahaksid. Samas kui oled mingis positsiooni heitluses, siis tekivad mõtted, et juht on täiega nö. mängus sees, kuid kas see auto ka ikka selle tempo vastu peab jne…  Seega tuleb nö vahel olla ehk kuskil natukene aeglasem ehk siis sõita targalt ning lõppkokkuvõttes toob see hoopis ajavõidu. Eks muidugi nagu sõitjatega ikka, et vahel viimase punase tule kustudes on see kokkulepe, mis enne katset sai üle räägitud hetkega kehtetu. Mäletan sellest hooajast, et meil oli enne Saksamaa rallit päris vesistes tingimustes test ning kuna selle aja DMACK asfaldirehvid ei olnud just kõige paremad, siis oli see üks paras „uisutamine“ ning mõtlesime, et oi see ralli saab küll põnev olema. Valisime rallile taktika, et las teised seal ees pingutavad täiega ning me tuleme omas tempos ja vaatame kuhu välja jõuame. Lõpetasime ralli WRC2 klassi teise kohaga.

Juulis mahtus Teie tihedasse kalendrisse veel koduse Euroopa meistrivõistluste etapi auto24 Rally Estonia osalemine, mille kindlalt võitiste. Kas see soov osaleda oli Teie poolne või tuli see korraldaja poolt, et üldse kodufännide ette jõudsite?

Osalesime tol aastal veel lisaks kodusele rallile ka Barum rallil, mis oli puhtalt DMACK soov, et saaks rehve testida. Rally Estoniale jõudmine oli kindlasti kahepoolse töö tulemus, sest siin võistelda soovisime me ise ning kindlasti oli suur soov selleks ka korraldajal. See ralli oli meie jaoks puhas fun ja feeling, mille jooksul kaks meest lihtsalt nautisid sõitu ja mängisid autoga metsavahel. See emotsioon, kui sa saad seda sama asja teha pingevabalt ja sellise naudinguga on lihtsalt mega ning seda „vitamiinipommi“ oli meile hooaja keskel väga vaja.

2015.aastal sai Sinust pärast Markko Märtinit koos Otiga kolmas eestlane, kes autoralli MM-sarjas kuulunud nö tehasemeeskonda ning osalenud kõigil MM-etappidel. Kui suur unistuse täitumine see Sinu jaoks oli?

See oli utoopiline unistus, mida võib mõelda, kuid pigem mõtled seda nii, et ega see kunagi nagunii juhtu, kuid unistada ju ikka võib. Minu õnneks see siiski juhtus ning see oli ülimalt lahe ja hea kogemus näha seda asja kõike kõrvalt ja olla ise selle sees.

Kui nüüd veel tagasi mõtled esimesele Monte stardile, siis mis mõtted esimesena pähe tulevad?

Eks Monte Carlo kohta saab öelda, et Monte on ikka Monte. Montes loevad ikkagi eelkõige kogemused ja veelkord kogemused, et täpselt aru saada, kus Sa seal oma tempos parajasti oled. Lisaks on kindlasti veel väga oluline saada Gravel Crew´lt (eessõitja auto) võimalikult täpne ülevaade.
Eessõitja auto sõidab katsed läbi 2-3 tundi enne kui meie stardime ja need mehed teevad väga väärtusliku tööd, mis sest, et tingimused kus nemad sõidavad ja meie ei ole päris 100% samad, kuid ikkagi on see meie jaoks väga oluline lisainfo. Montes ei saa veel kindlasti ära unustada ka rehvivalikut, mille saab kokku võtta sõnaga – loterii.
Kui katsel tundub endale kohati, et sõidad nii aeglaselt, siis katse finišis võib ees oodata hoopis väga hea aeg nagu meil oli ka kohe ralli avakatse lõpus. Samas võib tunduda, et oi nüüd tuli väga kiiresti, kuid katse lõpus näitavad numbrid midagi totaalselt teistsugust. 

Kui Montes oli teil abiks fännid, kes Teid kohati sõna otseses mõttes rajale tagasi tõstsid, siis Mehhikos elasite üle väga õnneliku lõpuga õnnetuse, kui sõitsite veehoidla tiiki ning auto vaid sekundite jooksul sinna põhja vajus. Kuidas Sa selles hetkes veel legendi jõudsid kaasa haarata? Kas FIA võttis sellest õnnetusest nö midagi kaasa ka ja muutis tänu sellele ohutuse reeglite juures?

See, et Montes kõik katsed sõidetud saime oli meie jaoks väga oluline. Kui nüüd rääkida Mehhiko olukorrast, siis see, et see legend mulle näppu jäi oli puhas juhus, kuid kui see juba sai sealt kaasa haaratud eks ma siis tegin kõik endast oleneva, et see säiliks ja saaks järgmine hooaeg jälle kasutada.
Mis puutub FIA tegevusse, siis muutunud on küll selles osas, et sellistes ohtlikes kohtades on nüüd tuukrid ja muu varustus. FIA´ga on selles osas natukene keeruline, et neil toimub kõik viitega ning enne ei juhtu seal üldjuhul midagi, kui midagi ongi reaalselt juhtunud. Samas nad ikkagi tegutsevad kiirelt ka, sest peale reccet annavad sõitjad nende ametnikele nendele tunduvatest ohtlikest kohtadest teada ning soovist, mis seal võiks muuta ja üldjuhul nende soovid ka täidetakse.

Hooaja parima tulemuse saavutasite Poolas, kus tõusite poodiumi viimasele astmele. Kui vinge tunne see oli esiteks olla poodiumil ja näha fänne lippe lehvitamas ja te nime hüüdmas ning kindlasti oli ju ka hea tunne osad VW mehed seljataha jätta?  

Poola on meile kindlasti kõige kodusem ralli MM-sarjas. See meenutab mulle oma iseloomult Läti rallidest Talsit ja Kurzemed. Eks seda on ka näha olnud meie tulemustest, et me seal ennast kõige kodusemalt tunneme. Teine asi, mis Poolas mega, on see, et seal on alati kohal ka väga palju eestlaseid. Eks kodusele rallipublikule on see ka kõige lihtsam ralli kuhu tulla, sest põhimõtteliselt pane vaid käik sisse ja sõida kohale. Ei kujuta ette, mis rahvamass nüüd sinna veel järgmine hooaeg siit Eestist kohale läheb. Kui nüüd aga kaardilugeja seisukohast rääkida, siis Poola on kindlasti ralli mida kaardilugeja saab täiega nautida, sest ta on selline looklev ja sujuv ning kui sõitjal on veel piisavalt julgust ka, siis saab ka korralike õhulende.

MM-rallide vahel jõudsite korra ka koju põigata ning osaleda Saaremaa rallil Toyota Starlet autol, millega avapäeval paljudele 4WD võimsamate autodega koha kätte näitasite. Kui fun see kõik Teile endile oli enne, kui pidurid üles ütlesid ja rajaäärde jäite?

Kui aasta varem oli Rally Estonia see, mis oli meile nö vitamiinipomm, siis möödunud aastal oli selleks kindlasti Saaremaa ralli. See on ju meile mõlemale koduralli, mis tähendab, et me teame kõiki teid peast ja praktiliselt poleks roadbooki vajagi. Mäletan, et avapäeval oli meeletu tolm ja udu ning me pidime ühel katsel koguni seisma jääma, et näeks edasi sõita. Finišisse jõudes selgus aga, et sellest hoolimata saime veel väga hea aja, mille peale me lihtsalt naersime kahekesi. See ralli oli meile nii lõbus ja meeletult äge. Oleks see auto veel olnud täiesti korras, siis oleks see fun faktor olnud veelgi suurem. Usun, et kui auto oleks lõpuni kestnud, siis oleks me reaalne lõpukoht olnud viies ja ka poodium poleks võimatu olnud. Vaadates uue hooaja MM-kalendrit, siis tundub, et Ott saab Saaremaa 50. juubelirallit sõitma tulla.

Tänavuse hooaja sõitsite taas enda jaoks tuttavas DMACK meeskonnas, kuid WRC autol. Arvestades, mis rehvidega te sõitsite siis oli teil minu arvetes suurepärane hooaeg, kus saite kaks poodiumikohta ja 30 katsevõitu. Kui nüüd ise äsja lõppenud hooaja kokku võtad hooaja algusest alates, siis mis emotsioonid sinna mahtusid?

Vaadates kuidas rallipublik neid DMACK rehve kirus terve selle hooaja, siis ma olen vastupidi ülimalt tänulik DMACK meestele, sest tänu nendele me üldse sõitsime, mitte ei olnud kodus. DMACK rehvidest tuli võtta, mis neist võtta oli ja vastavalt tingimustele. Seal kus me teadsime, et rehvid peaksid kestma ja meil tekib tänu sellele võimalus kõrgesse mängu sekkuda, siis seal me ka sõitsime kiirelt. Oli natukene kehvemaid ja natukene veel kehvemaid kohti, kuid ma olen ikkagi 100% seda meelt, et see oli kindlasti parem, kui kodus passida. Hooaja kõige raskem ralli oli kindlasti Korsika ja eriti pikad katsed. Kui Sa tunned, et 55km pikkuse katse 7 kilomeetril lähevad rehvid pehmeks ja auto hakkab ujuma, siis on suht keeruline seda sõitu nautida. Kruusarallidest oli ehk kõige keerulisem Sardiinia, kus ka rehvid kiirelt kulusid. Kui nüüd hooaja kõige paremale hetkele mõelda, siis ma olen selle vastanud nii, et Poola ralli on mu karjääri parim ja samas ka kõige kehvem hetk.
Kindlasti olime kurvad, kuid samas olime ka õnnelikud, et me tulime DMACKidega teiseks ning esikoht libises käest vaid selle õnnetu kivi tõttu, mis rehvi lõhkus. Seekord läks nii pidi ja ju siis pidi nii minema. Walesis olime ka kiired, kuid seal ikkagi Ogier kontrollis olukorda algusest lõpuni ning valis vastavat vastasele mängu. See, et me pühapäeval kõik katsed võitsime ja lõpuks neile nii lähedale jõudsime oli küll meie kiire sõidu tulemus, kuid me siiski liigseid riske ei võtnud ja pigem sõitsime juba kindla peale.

Oled ju koos Otiga ka seda uue hooaja Fiesta WRC autot testinud. Räägi, mis on sõitja jaoks peamised erinevused selle vanema ja nüüd uuema generatsiooni WRC auto vahel ja kui vinge see auto ikkagi on?

Kui võrrelda nüüd Fordi 2016 ja 2017 Fiesta WRC-d, siis lisaks välimusele ja võimsusele on tänu juhitavusele ja vedrustusele uue auto käitumine ja stabiilsus mega palju parem. Lisaks veel kogu aerodünaamika, mis töötab väga hästi just asfaldil ning mida kiiremaks hoog läheb, seda rohkem see auto maa külge kinni istub. Kahtlemata on tulemas kihvt hooaeg. Arvan, et  aasta esimene pool saab kõikidele meeskondadele olema nö probleemide kõrvaldamise aeg, sest usun, et tänu uutele autodele võivad tekkida elektroonilised või mõned muud tehnilised probleemid, mis testidel välja pole tulnud. Hooaeg tuleb kindlasti väga põnev.

Möödunud nädalal jõudis kogu maailmale teade, et Ott Tänak jätkab rallisõitja karjääri M-Sport meeskonnas, kuid seda ilma Sinuta ning seda Sinu enda otsusel. Millal Sinu jaoks oli see selge, et Sa enam tuleval hooajal ei sõida ning mis oli selle peamine põhjus?

Tegin selle otsuse enda jaoks ära enne Korsika rallit ning otsustasin, et teavitan Otti sellest kohe peale Australlia ralli lõpupoodiumit. Seda eelkõige selleks, et mitte meie käimasolevat hooaega ära rikkuda ning, et siis jääks Otil veel piisavalt aega uus kaardilugeja otsida. Olen ülimalt tänulik inimestele, kes mind tol ajal üldse usaldasid ja võtsid selle mehe metsast ja panid sellisel tasemel sõitma. Kõige rohkem uskus minusse Ott, a samapalju uskusid minusse ka Markko ja Malcolm, kes arvasid, et ma võiks olla see mees Oti kõrvalistmel. Tagantjärele uskumatu, et nad sellise riski peale läksid. See oli kindlasti üks lahe ja kihvt eluetapp, millest kahetseda pole midagi, kuid õppida palju, kuid ühel hetkel lihtsalt tundsin, et minu jaoks saab see otsa. Loobumise põhjus on mul puhtalt isiklik ning üks peamisi põhjuseid sellele, et meie perre on sündimas pisike tüdruk ning tahaks rohkem aega perele pühendada. Ma ei kahetse seda otsust aga selles osas on kurb, et ma tean, et järgmise hooaja auto on väga hea ja saaks seda sporti teha nö tippspordina ning võistelda maailma parimatega võrdsetel tingimustel.  Seega spordi mõttes oleks väga tahtnud ka uuel hooajal MM-sarjas osaleda, aga otsus oli tehtud ja ei kahetse midagi. Seega ei tasu otsida meie suhetes Otiga mingeid intriige või draamat, sest me ei ole riius ja see otsus oli minu isiklik.

Olete Otiga sõna otseses mõttes käinud läbi tulest ja veest, mis Sa sellest kogemusest endaga kaasa võtad nüüd tulevikku ja kui palju Sa seda kõike igatsema jääd?

Kindlasti jään seda igatsema. Kui olin oma plaanist ka elukaaslasele teada andnud, siis ta küsis kohe mu käest, et olen ma ikka täitsa kindel, et ma seda teha tahan, sest ta teab kui väga ma rallit armastan ja seda teha tahan. Kindlasti ma ei jää rallist päris eemale ka tulevikus ning mind saab Eesti meistrivõistlustel sõitmas näha juba uuel hooajal. Ja kindlasti on seda kõike puhta funina ja hobina  samuti üli lahe teha.

Mainisid, et Sind saab uuel hooajal näha Eesti meistrivõistlustel. Kas kõigil rallidel?

Aluksne ralliks me veel Georgiga stardis pole, kuid Sarma rallil, mis küll pole Eesti meistrivõistluse etapp peaksime stardis olema. Sealt edasi peaksime kaasa sõitma kõik eestikate etapid. Autoks saab meil olema Ford Fiesta WRC, millega me Otiga sel ja eelmisel hooajal sõitsime ning täpsemalt see, mis Portugalis tulekahjustusi sai, kuid mis täielikult taastati ja esialgu nö varuautoks jäi. Kuna aga Eric Camilli lõhkus Soome MM-rallil oma auto, siis hooaja lõpuni sõitis ta sellega ja hoolimata sellest, et ta selle Austraalias üle katuse keeras, siis tänaseks on see auto M-Sport poolt taas korda tehtud ning näeb välja nagu uus. Kodustel võistlustel hakkab meile hooldusteenust pakkuma Oti ja Oti isa Ivari meeskond OT Racing.

Kuna Sa tunned mind hästi, siis tead ju, et mulle meeldib lisaks rallile ka jäädvustada Eesti autoralli ajalugu mudelite näol ning olen ka aidanud nii Sinu kui Oti koju talletada mõned meedejäävamad hetked. Kui palju Sul endal on enne seda olnud mudelitega kokkupuudet?

Päris aus olla, siis mul on kodus köögi kapi peal ligi 50-60 ralli mudelit. Kunagi kui sai MM-rallisid vaatamas käidud, siis sai sealt ikka iga kord mõni vanem Sierra, Celica, MG Metro vms kaasa ostetud. Nii, et see mudeli teema pole mulle võõras ja väga meeldib. Kahtlemata ma nii suur fänn pole nagu Sina. Mulle piisab sellest, et mul igast autost on üks mudel, mitte igast rallist.

Kas teadsid enne sellist blogi nagu Rallihullu sõidupäevik ning mis Sa sellest arvad? Kui teadsid, siis kui palju Sa jõudsid hooaja jooksul end minu kirjutistega kursis hoida?

Teadsin sellest blogist alates selle algusest ja olen alati kõik blogi postitused läbi lugenud. Uskumatu kui suur rallifänn sina Rauno oled. Minu arust Eestis sellist teist meest ei leidu, kes pühendunud rallile sedavõrd nagu sina. Mis peamine sinu puhul siis sa ikkagi lähtud ka faktidest mitte kuulujuttudest ja muust kollasest ajakirjandusest. Ja muidugi lisaks saan aru et oled üleüldse suur spordi fän. Koss, jalka on see mida tean, et fännad veel ja usun et neid alasid on veelgi .
Seega Rauno „keep it going“ ja kindlasti alati saab veelgi paremini.

Tahan siinkohal ka öelda kõigile fännidele suur aitäh!!! Ärge unustage ohutust rajaääres, ralli on ka ohtlik pealtvaatajatele ja PALUN veenduge ise, et olete ohutus kohas ja kui näete, et keegi seda ei ole siis proovige ka neile see selgeks teha.


Raigo, kui autospordi aastalõpu galal ütlesin Sulle rallifännide kingitust ehk Poola MM ralli mudelit üle andes, et tänud hooaja eest ning edu tuleval, siis nüüd tahan Sind südamest tänada ning teha suure kummarduse kõikide Eesti rallifännide nimel ning öelda, et me mõistame Su otsust. 
Ralli on meeskonnaala ning Ott ei oleks seda kõike saavutanud ja ei oleks praegu seal, kui tal poleks olnud võrväärset paarilist. Tänud Sulle nende suurepäraste hetkede eest ning edu tulevikuks ja naudi aega perega, Sa oled selle auga välja teeninud! Kohtumiseni ralliradade ääres!



Foto: Timo Anis

Tuesday, December 20, 2016

Miko Niinemäe ja Martin Valter jätkavad karjääri MM-võistluste JWRC sarjas

Tänavustel Eesti autoralli meistrivõistlustel EMV klassis meistritiitli võtnud Miko-Ove Niinemäe ja Martin Valter jätkavad oma rallisõitja karjääri autoralli maailmameistrivõistluste Junior WRC sarjas.
Kohtusin Mikoga täna Solarise keskuse Apollos toimunud raamatu Eesti Autosport 2016 esitlusel ning esitasin talle mõned küsimused.

Suvel koduse auto24 Rally Estonia ERC Junior klassivõidu võtnud Niinemäe - Valter jätkavad karjääri MM-sarjas

Ole hea, palun räägi paari sõnaga 2017. hooaja plaanidest

Plaan on startida Junior WRC sarjas. Hooaja esimene etapp sõidetakse aprillis, Korsikal. Lisaks MM-rallidele üritame sõita ka 3-4 kodust rallit.

JWRC sarjas sõidetakse tänavu Ford Fiesta R2 autoga, mis on erinevad Sinule tänavu koduse meistritiitli toonud Peugeot 208. Oled Sa juba saanud seda autot ka testida?

Ei ole vee saanud, testimine jääb kõik 2017. aastasse. See Ford, millega seal sarjas sõidetakse on 1 liitrise turbomootoriga, millega ma olen elus ainult ühe lühikese testi teinud ja see on kogu mu kogemus. Olen küll Ford Fiestaga sõitnud, kuid 1,6 vabalthingavaga, mis on aga 1 liitrise turbomootoriga autost sõidu poolest piisavalt erinev. Usun siiski, et aprilliks olen juba saanud mingid kilomeetrid alla ka enne kui hooaeg pihta hakkab.

Kas Eesti etappidel plaanid osaleda samal võistlusautol?

Praktiliselt samal. Tehniliselt on auto sama, erinev vaid numbrimärk mida see Ford kannab.

Kui ma õigesti mäletan, siis kas uuel hooajal on JWRC sarjas kokku 6 või 7 etappi?

JWRC sarjas on 2017. hooajal kokku kuus etappi, millest ka kõik lähevad arvesse. Reeglid peaks olema suhteliselt sarnased Drive DMACK klassiga, kus lisaks tavapärastele punktidele saab punkte ka katsevõitude eest jne… Ma arvan, et  need kuus etappi võiksid päris huvitavaks kujuneda. Eks alles esimesel etapil saab aru, kus me tegelikult oma tasemelt oleme. Siiamaani on vähemalt meie vaade selle sarja poole olnud paljulubav ja loodame, et see on ka nii reaalsuses

Julged endale juba hooaja eesmärki ka seada või vaatad seda alles siis, kui esimene etapp sõidetud?

Eesmärk on selline, et ma lähen oma asja tegema. Mütsiga me sinna kindlasti lööma ei lähe.

Lisaks kodustele etappidele tulevad Miko ja Martin päris kodu lähedale sõitma ka JWRC etappe, kui juuni lõpus osaletakse Poola ja juuli lõpus Soome MM-rallil.
Soovin omaltpoolt Mikole ja Martinile, uueks põnevaks hooajaks edu ka kordaminekuid ja kindlasti kohtume rallidel.

JWRC 2017 kalender:

6.-9.aprill 60. Che Guevara Energy Drink Tour de Corse
9.-11.juuni Rally Italia Sardegna
30.juuni – 2.juuli 74. Rajd Polski - Rally Poland
28.-30.juuli 67. Neste Rally Finland
17.-20.august 35. ADAC Rallye Deutschland
6.-8.oktoober 53. RallyRACC Catalunya - Costa Daurada

Foto: Ray Põder


Saturday, December 10, 2016

WRC hooaja 2017 puzzle hakkab kokku saama



Öeldakse, et nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi. Seda sama võib julgelt öelda hetkel ka kogu WRC 2017 hooaja eelsete spekulatsioonide ja muude juttude kohta. Oma suure panuse sellesse virrvarri on andnud VW, kes peale Walesi MM-rallit teatas, et 2016. hooaeg jääb VW Motorspordile viimaseks ning sellega seoses on nende meeskonna sõitjad töötud.  

Hyundai, Toyota ja Citroen 99% lukus

Meeskondadest kõige esimesena tutvustas oma tuleva hooaja autot Hyundai, kes näitas Monzas, milline hakkab välja nägema nende uus Hyundai i20 Coupe WRC. Ühtlasi on ka Korea meeskond ainus, kes VW poolt tekkinud segadusest nö puhta nahaga välja tulnud. Tänavuse hooaja tootjate arvestuse teine tiim tahab tuleval hooajal heidelda tootjate tiitli eest ning seda on kõige parem teha juba kogenud ning autot ja meeskonda hästi tundvate sõitjatega. Nii jätkavad Hyundai ridades Theirry Neuville – Nicolas Gilsoul, Hayden Paddon – John Kennard ja Dani Sordo – Marc Marti.


Teine meeskond, mis tänase seisuga on nö. lukus, on Toyota, mida hooaja jooksul hakatakse kindlasti ristima Team Finlandiks, sest peale jaapani autotootja Toyota on kõik muu meeskonnas Soome päritolu, alustades meeskonna juhist ja lõpetades sõitjatega. Tommi Mäkinen on lõpuks suutnud meeskonna Toyota come back hooajaks komplekteerida ning viimaste liikmetena liitusid tiimiga 16 MM-rallit võitnud Jari-Matti Latvala – Miikka Anttila. Latvala testis sel nädalal Corsial juba uut Toyota Yaris WRC-d. Juba varem oli lepingule allkirjad andnud 2010 IRC ja 2011 SWRC klassi meister Juho Hänninen, kellele suure tõenäosusega hakkab kaarti lugema Tomi Tuominen.
Meeskonna kolmanda auto peaksid  starti tooma tänavused WRC2 klassi meistrid Esapekka Lappi – Janne Ferm. Meeskonna uut WRC autot on testinud ka Lappi – Fermi järel WRC2 klassis teiseks jäänud kaasmaalased Teemu Suninen – Mikko Marrkula, kuid mis roll hakkab nendel meestel Jaapani meeskonnas olema, pole veel päris selge. Ise julgeks pakkuda, et noormehed saavad oma oskusi näidata nendele kogemustele sobivatel rallidel, näiteks Neste Oil Rally Finland.
Juttude järgi on Toyota Jaapani ja Soome osakaalu veidi vähendamas ka eestlased, kes peaks osaliselt täitma meeskonna mehaanikute ridu.


Kolmas meeskond, mis tänaseks võiks öelda on 99% uueks hooajaks komplekteeritud, on Citroën.
Prantsuse meeskond ei osalenud autoralli MM-sarjas hooajal 2016 täies mahus ning keskendus nende uue võistlusauto  Citroën C3 WRC arendamisele. Sellest hoolimata võeti 2016 aastal veel nö „vana“ DS3 WRCga kaks etapivõitu, millest üks Soomes. Meeskonna esisõitjatena on vähemalt veel esialgu alustamas Kris Meeke – Paul Nagle, kellele hakkavad meeskonnasisest konkurentsi pakkuma Craig Breen – Scott Martin ning Stéphane Lefebvre – Gabin Moreau. Miks 99% ja miks Meeke esialgu veel esisõitja on, selleks, et pärast VW „lahkumist“ on endale uut meeskonda otsimas neljakordsed maailmameistrid Sébastien Ogier – Julien Ingrassia. Ogieril on aga veel selgelt meeles 2011 hooaja lõpus prantsuse meeskonnast mitte just kõige meeldivam lahkumine. Lisaks on Citroëniga 7 MM-rallit võitnud Ogieril samast ajast mitte just kõige parem omavaheline läbisaamine  meeskonnajuhi Yves Mattoniga. Meeskonna omanik PSA Groupe soovib kindlasti, et prantsuse tootja ridades oleks taas sõitmas ka prantsuse sõitja, kuid just Mattoni ja Ogieri omavaheline läbisaamine ja meeskonna poolne esitatud nõue, et Ogier peab enne C3 WRCga testimist nendega lepingu allkirjastama, saavad suure tõenäosusega sellele diilile hukatuslikuks.


Kas Ogierist saab Tänaku meeskonnakaaslane?

Hetkel on olukord selline, et tuleva hooaja osas veel 100% öelda ei saa, et mõne uue generatsiooni WRC auto hakkab kandma numbrit 1. Valitsev meister Sébastien Ogier on faasis, kus ta soovib enne otsuse tegemist kaaluda, mis oleks talle parim variant. Prantslane ütles hooaja lõpus, et soovib kindlasti kõiki uue hooaja WRC autosid testida, enne kui midagi otsustab. Testimisvõimalusi on seni mehele pakkunud Toyota ja M-Sport. Toyota testide järel sõnas prantslane, et Yaris WRC on küll hea auto, kuid talle ei meeldinud auto käitumine asfaldil. Meeskond pakkus prantslasele kahe aastast lepingut, aastapalgaga 10 miljonit eurot, kuid Ogier otsustas selle diili ära öelda, mille tõttu pakuti tema kohta Latvalale, kes selle ka vastu võttis nagu juba eelpool mainitud.
M-Sport boss Malcolm Wilson on juba aastaid unistanud sellest, et tema meeskonnas võiks sõita mõni prantsuse sõitja, kellele oleks ainest tulla maailmameistriks ning kes võiks olla sarnane Ogierile. Nüüd on aga sõitjate turul just see sama Ogier saadaval ning britt teeb kindlasti kõik endast oleneva, et prantslane oma meeskonda tuua. Marca admetel on Wilson Inglismaal kohtumas või juba kohtunud Fordi esindajatega, et arutada nendega Fordi panuse suurendamist ja võimalikku nö tehasemeeskonna taastamist, mis annaks Wilsonile veel ühe trumbi, millega Ogieri meeskonda meelitada. Tänaseks on Ogier uut Ford Fiesta WRC-d testinud kruusal ning eeloleval nädalavahetusel on ta autot testimas ka asfaldil. Seejärel lubas prantslane oma uue hooaja plaanide otsuse selgeks teha. Kui veel eelmine nädal oli Ogieri võimaluste laual peale Toyotale ei ütlemist nö 2,5 varianti – M-Sport, hooaeg vahele jätta või Citroën, siis selle nädala jooksul on lisandunud variant, mis veel veidi rohkem kui kuu tagasi oli mõeldamatu – VW erameeskond.


Hoolimata Ogier- Ingrassia otsusest on M-Spordi meeskonnas kindlasti jätkamas teised prantslased Eric Camilli - Benjamin Veillas ning meeskonnaga taas liitumas Ott Tänak.
DMACK meeskonna värvides Ford Fiesta WRC-sse on suure tõenäosusega istumas Elfyn Evans – Craig Parry. Evans osales sel nädalal mentorina ka noortele sõitjatele mõeldud DMACK Shoot Out´ul.  Kuigi meeskond on välja öelnud, et nad on võimelised rajale tooma ka kaks uut Fiesta WRC-d, siis viimasel ajal pole sellest enam väga palju juttu olnud.
Uue Fiesta WRC peaks end kätte saama ka erameeskond ADAPTA, kellega seostatakse enim tänavuse hooaja M-Sport esipaari Mads Østbergi ja Ola Fløenet.

VW „erameeskond“

Kui veel 40 päeva tagasi väitis VW Motorsport juht, et uut VW Polo R WRC autot ei homologeerita ning uusi autostid erameeskonna kätte ei anta ning need uuel hooajal rajale ei jõua, siis selleks nädalaks on see jutt totaalselt muutunud. Polo R WRC 2017 on homologeeritud ning 2014 ja 2015 WRC2 sarja võitja Nasser Al-Attiyah eestvedamisel on moodustamisel VW erameeskond, mida hakkab rahastama Qatar. Al-Attiyah soovib meeskonnas teise autoga sõitmas näha Ogieri, kes teab väga hästi kui hea või halb see uus Polo R WRC on. Kindlasti on see Ogieril otsustamisel suur argument, kuid selle kahjuks räägib see, et meeskonna autosid küll hooldab VW Motorsport, kuid auto arendamisesse nad enam ei panusta. Samas mäletavad kõik rallifännid hooaega 2006, kui  Sébastien Loeb sõitis Kronos Racing meeskonna värvides, mis oli siiski sisuliselt tehasetiim. Ogieri otsus VW erameeskonna osas on määrav kahel põhjusel. 1.Kui Ogier peaks otsustama meeskonnaga liituda, siis tähendab see kindlasti ka seda, et mehega on kaasa tulemas või võiks öelda isegi, et meeskonda jäämas RedBulli toetus. 2.Kui Ogier peaks ära ütlema, siis avaneb sellega võimalus Andreas Mikkelsenile ja Anders Jægerile, kes sel aastal just VW kaks MM-rallit võitsid. Kõikidest sõitjatest on just Mikkelsen see, kes on pildilt täiesti kadunud ning kui teiste sõitjate kohta on liikumas jutud võimalikest kosilastest, siis tema puhul on totaalne vaikus. Minu isikliku arvamuse kohaselt on norralane teenimatult tähelepanuta jäänud, sest tegemist on selgelt väga hea ja kiire sõitjaga ning väga kahju oleks, kui selline talent peaks tuleval hooajal MM-rallisid TV vahendusel jälgima.
VW erameeskonda on veel pakutud ka Østbergi, sest tal oleks kaasa tuua raha, mida erameeskonnas pole kunagi liiast.

VIDEO: Marcus Gönholm testimas Polo R WRC 


Kes on tuleval hooajal Private Cup sõitjat?

Lisaks WRC klassile on mind hakanud tõsiselt huvitama ka, et kui palju osalejaid toob rajale uuel hooajal erasõitjatele loodud WRC Trophy klass, kus siis sõidetakse eelmise põlvkonna WRC autodega. Selleks, et hooaja lõpus antaks välja tiitel peavad sõitjad osalema vähemalt kuuel etapil ning sarja peab olema registreerunud vähemalt viis võistluspaari.
Kas uus sari motiveerib selliseid erasõitjaid nagu Martin Prokop, Henning Solberg, Valeri Gorban jätkama või leiavad nad endale uued väljakutsed ning kas erasõitjad on huvitatud ka Polo R WRC 2016 mudeliga sõitmisest, see ma usun selgub hooaja käigus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et WRC 2017 hooaja puzzle on peaaegu koos, kuid üks väga oluline kild, mille nimi on Ogier, on sealt veel puudu ning kui see paika saab, on ka kogu muu pilt suure tõenäosusega paigas. Nagu ütles Colin Clark oma viimases videopostituses: 16.detsember läheb küll Monte-Carlo ralli registreerimine lukku, kuid ralli korraldaja võib stardilisti avaldamisega venitada kuni jaanuarini, kuid usun, et aasta lõpuks on siiski kõik uue hooaja meeskonnad teada ning siis jääb vaid oodata uue ja põneva WRC ajastu esimest starti.


Foto: Cafepress

Thursday, December 1, 2016

FIA kinnitas uue hooaja kalendri ja reeglite muudatused ning Hyundai tutvustas oma uut i20 WRC-d

Kolmapäeval peeti Viinis, FIA World Motor Sport nõukogu istung, mille järel said kinnitused kõikide FIA mootorispordi distsipliinide 2017.aasta reeglite muudatused ning kalendrid.
FIA autoralli maailmameistrivõistluste 2017 hooaja peamine muudatus on kindlasti uute WRC autode rajale tulek, kuid samuti muutuvad ka mõned seni kehtinud reeglid.

Uuel hooajal starditakse võistluse esimesele päevale MM-punktitabeli järjestuses, kuid kahele järgnevale võistluspäevale stardivad võistlejad ralli TOP10 pööratud järjestuses. Monte-Carlo ralli avapäevale starditakse 2016.hooaja punktijärjestuses. Katkestanud Priority 1 klassi sõitjad saavad Rally 2 reeglite alusel startida järgneval päeval P1 klassi sõitjatest viimasena.

Teine peamine muudatus puudutab erasõitjat, kes MM-rallidel sõitmas eelneva generatsiooni WRC autodega. Nendele loodi omaette võistlusklass WRC Trophy, mille võitmiseks peab osalema vähemalt kuuel rallil. Maksimaalne rallide arve saab olla seitse, kuid arvesse nendest läheb kuus. Kui sarja on registreerunud vähem, kui viis sõitjat, siis tiitlit välja ei anta.

Kui eelnevatel aastatel oli noortele mõeldud JWRC klass Citroëni pärusmaa, siis 2017 ja 2018 hooajal vastutab noorte sõitjate võistlustehnika eest M-Sport ehk siis Citroën DS3 R3T Max autod asendatakse Ford Fiesta R2.

Pirelli loobumise järel on autoralli MM-sarja ametlikud rehvipartnerid hooajal 2017 Michelin ja DMACK.

Kohtumisel kinnitati ka 2017 hooaja kalender, kus on kokku 13 etappi. Sarnaselt tänavuse hooajaga algab hooaeg jaanuaris Monte-Carlos ja lõppeb novembris Austraalias. Suurim muudatus kalendris on, et tänavu septembris sõidetud Korsika asfaldiralli sõidetakse uuel aastal juba aprillis. Kui tänavu oli võistlejatel kalendrisse märgitud pea kuuajaline paus juulisse, siis tuleval hooajal on see septembris. Seda aega plaanib FIA kasutada selleks, et seal saaksid toimuda uued kandidaatrallid nagu Hiina ja Türgi, mis siis õnnestumise korral plaanis MM-kalendrisse kaasata 2018.hooajal. Türgi ralli tagasi saamist MM-kalendrisse mõjutab kindlasti kõvasti ka ägenenud poliitiline seis.
2019. aastaks on oma soovi taas MM-karuselliga liituda üles näidanud ka viimati 2002. aastal MM-kalendrisse kuulunud Safari ralli, mille korraldajad on juba praegu esimesi samme tegemas.

Hooaja 2017 MM-kalender:

20-22 Jaanuar
Monte Carlo
10-12 Veebruar
Rootsi
10-12 Märts
Mehhiko
7-9 Aprill
Prantsusmaa – Korsika
28-30 Aprill
Argentina
19-21 Mai
Portugal
9-11 Juuni
Itaalia – Sardiinia
30 Juuni – 2 Juuli
Poola
28-30 Juuli
Soome
19-20 August
Saksamaa
6-8 Oktoober
Hispaania - Kataloonia
27-29 Oktoober
Suurbritannia
17-19 November
Austraalia

Hyundai esitles Monzas oma uue hooaja võistlusautot

Hyundai uue generatsiooni i20 Coupe WRC

Kui kolmapäeval esitles FIA uue hooaja kalendrit ja reeglite muudatusi, siis päev hiljem esitles Monzas oma uue hooaja võistlusautot Hyundai. Pärast Korea meeskonna edukaimat hooaega toob meeskond välja uue  Hyundai i20 Coupe WRC. I20 uus versioon on meeskonnale nende  WRC sarja tagasituleku järel, mis oli aastal 2014 juba kolmas täiesti uus auto.  Meeskonna juht Michel Nandan ei varjanudki pressikonverentsil, et meeskonna siht uuel hooajal on tootjate tiitel. Lisa enesekindlust uue hooaja plaanidesse lisab see, et tänavu võideti Hyundail kaks MM-rallit ning poodiumile jõuti koguni 10 rallil 13 st. Samuti jääb meeskonna kooseis samaks, kuhu kuuluvad tänavu MM-sarja teisena lõpetanud Thierry Neuville – Nicolas Gilsoul, Hayden Paddon – John Kennard ja Dani Sordo – Marc Marti. Need mehed on uue autoga läbinud juba üle 6000 testikilomeetri ning kindlasti koguneb neid enne Monte-Carlot veel. Kui tänavusel hooajal esindasid sõitjad vahelduva eduga  Hyundai Shell World Rally Team ja Hyundai Mobis World Rally Team värve, siis uuel hooajal toovad kõik kolm võistluspaari punkte vaid Hyundai Shell Mobis World Rally Teamile.

VIDEOD:




Foto: Hyundai Motorsport